Ninakõrvalkoopad paiknevad otsmikul ja mõlemal pool nina. https://en.wikipedia.org/wiki/Paranasal_sinuses
Põletik tekib kõige sagedamini viirusinfektsiooni foonil nohu järgselt.
Sinuiidi sümptomiteks on pikaleveninud nohu või ninakinnisus, limane või mädane eritis ninast või selle valgumine ninaneelu, peavalu ja survetunne, mis on eriti väljendunud otsmikus ja /või põskede piirkonnas, lõhnatundlikkuse vähenemine, halb enesetunne, palavik. Ebaefektiivse ravi puhul võib äge sinuiit minna üle krooniliseks. Kõige sagedamini
esineb kroonilist põletikku põskkoobastes.
Kroonilise sinuiidi puhul võivad sümptomid olla väheväljendunud, kuid hiljem (vahest juba 1 kuu möödudes) hakkavad väljakujunema ninakõrvalkoobaste limaskesta pöördumatud muutused, näiteks limaskesta paksenemine ja polüübid.
Põletiku puhul tekib limaskestade turse ja nina kõrvalkoopasse koguneb tavaliselt lima või mäda. Turse tõttu on sekreedi väljumine takistatud, mistõttu tekib vedeliku retensioon. Lima on hea keskkond viiruste ja bakterite paljunemiseks.
Põletikku tekitavad viirused ja bakterid võivad olla seal juba algselt või levida sinna ninast või hammastest. Soodustavateks teguriteks on korduvad infektsioonid, allergia, anatoomiliselt kitsad ninakäigud, traumad.
Traditsioonilises hiina meditsiinis (THM) seostatakse korduvaid ülemiste hingamisteede põletikke Kopsu energiaga. Kopsu energia on seotud ka vedelike ringega. Selle häirumisel tekib vedeliku kogunemine eriti ninas ja nina kõrvalkoobastes. Lima teket soodustab ka liiga rohke külma, niiske, rasvase või magusa toidu tarbimine.
Nõelravist on sinusiidi puhul palju abi. Nõelraviga on võimalik vähendada turset ja soodustada vedeliku väljumist ninakõrvalkoobastest.
Krooniliste haiguste ravi nõuab püsivust, kuid seisund võib oluliselt paraneda juba väga kiiresti.Tõestatud on ka nõelravi immunsust tõstev toime, mis aitab hilisemaid haigestumisi ära hoida.
