Inimese aju on alati tegevuses. Puhkuse ja magamise ajal on aktiivsed aju ühed piirkonnad, aktiivse tegevuse ja ülesannete lahendamisel ajal teised.
Termini aju jõudeoleku närvivõrgustik (Default Mode Network, DNM) all mõeldakse peaaju erinevaid struktuure ühendavat võrgustikku, mis aktiveerub eelkõige aju „puhkeseisundis“.
fMRI ülesvõte aju DMN piirkonnast
Mõiste Default Mode võttis kasutusele 2001 aastal Marcus E. Raichle (Washingtoni Ülikool, USA) puhkeseisundis oleva aju talitluse kirjeldamiseks.
DMN sai kiiresti keskseks uurimisteemaks närviteaduses.
DMN on seotud mõtetega iseendast ja teistest (mida nad võivad mõelda, tunda või teada, kuidas käituda), minevikusündmustest, tänasest päevast, tulevikuplaanidest, ruumilise tajuga.
Arvatakse, et DMN on seotud näiteks depressiooniga, kroonilise valuga, autismiga, skisofreeniaga, Alzheimeri tõvega.
DMN i struktuuride vahelist sidusust halvendavad näiteks pikaaegne psühhotrauma (väärkohtlemine lapseeas, traumajärgne stressihäire), ebaõige unerežiim, psühhoaktiivsed ained.
Liigtugevat sidusust seostatakse depressiooni ja kroonilise valuga.
