Acupuncture: Its Place in the History of Chinese Medicine (2000)
UK (British Medical Journal, BMJ)
https://institutpsychoneuro.com/wp-content/uploads/2015/08/Acupuncture-in-the-History-of-Chinese-Medicine-2000.pdf
Nõelravi e akupunktuur on kõige iseloomulikum ja levinum THMi raviviis. Eestis on lubatud praktiseerida nõelravi ainult erialase koolituse läbinud arstidel. Eestis kuulub nõelravi taastusravi alla.
Nõelravi pärineb Vana-Hiinast. Nõelravi on nii vana ravimeetod, et selle algus on ebaselge.
Varem arvati, et nõelravi sai alguse ja arenes järk-järgult välja Hiina Neoliitilises Ajastus (c 8000-3500 eKr). Alates 1960ndatest aastatest väljakaevatud arheoloogiliste reliktide põhjal võib kinnitada, et nõelravi ei ole nii vana kui seda tavaliselt arvatakse. Pigem kerkis nõelravi esile ≈ 2100 -2300 a tagasi küllaltki järsku ning arenes välja kiiresti.
Nõelravi eesmärgiks on eluenergia qi ringe reguleerimine kogu organismis. Selleks torgatakse läbi naha nõelravipunktidesse (akupunktidesse) peened ravinõelad. Ravitoime saamiseks on vaja patsiendil esilekutsuda teatud aisting – deqi – mida tajutakse sageli valulikkuse, paisutunde, ”sipelgate jooksu” või ”elektrina”, mis võib levida nõelatorke kohast eemale. Deqi´d selgitavad hiinlased qi saabumisena. Nõelravialaste uuringute standardis on toodud deqi saavutamise vajadus.
Kaasaegse meditsiini keeles mõistetakse qi all elutähtsaid aineid (näiteks toitained, hapnik) ja organite ning kudede funktsiooni. Qi on organismi kasvu, arengu, talitluse, haigustele vastupanuvõime ja liikumise aluseks. Qi ringlus organismis võib peegeldada organismi tervislikku seisundit (1999). Qi vähesus/ kahjustus või halvenenud liikumine organismis võib põhjustada valu või haiguse väljakujunemise.
Qi ringleb organismis mööda kanaleid ehk meridiaane ja seda saab mõjutada kanalitel asuvate nõelravipunktide kaudu.
Meridiaanisüsteem on spetsiaalne kanalite võrgustik, mis koosneb nahast koos antud piirkonnas tihedaltpaiknevate närvidega, erinevatest notsitseptiivsetest (valu) retseptoritest ja sügavamal (ka organismi sisemuses) paiknevatest sidekudedest (2009). Meridiaanid on tihedalt seotud interstitsiaalse (koe) vedelikuga. Nõelravipunktid e akupunktid on spetsiifilised kohad organismis, kus siseorganite ja meridiaanide qi liigub sisse- ja väljapoole. Arvatakse, et see fenomen sarnaneb signaalide edasikandumisega mööda neuraalseid/närvi võrgustikke. Akupunkte peetakse ka reflektiivseteks punktideks (nende kaudu on võimalik saada teatud haiguste puhul diagnostilist infot) ning neid kasutatakse nõelravi läbiviimiseks.
Erinevad akupunktid mõjutavad erinevaid ajupiirkondi, kusjuures nõelravi võib parandada erinevate ajupiirkondade vahelist sidusust /integratsiooni (connectomics). Eriti väljendunud on nõelravi mõju peaaju limbilisele süsteemile.
Wenjing Huang kaastöötajatega “kaardistasid” Charite Ülikooli Meditsiinikeskuses (Berliin, Saksamaa) 18 akupunkti toime ajus. Selleks kasutasid nad üle 100 uuringu tulemusi (2012).
Terve ja haige organism reageerib nõelravile erinevalt – aktiveeruvad / deaktiveeruvad erinevad ajupiirkonnad. Ka nn „tõeline“ ja uuringute puhul kontrollgrupile teostatav „võlts“ nõelravi mõjutavad erinevaid ajupiirkondi.
Tänapäeval uuritakse nõelravi toimet süsteemibioloogia tasemel.(Süsteemibioloogia uurib eri tasandite vahelisi suhteid, et mõista, kuidas kogu tervik töötab. Süsteemibioloogia printsiibiks on mõista ja võrrelda füsioloogiat ning haigust – seda esmalt molekulaarsete radade ja regulatoorsete võrgustike, seejärel rakkude, kudede, organite ja lõpuks organismi kui terviku tasandil. See võib anda võimaluse leida uusi kontseptsioone käesoleva ajani teadmata funktsioonide avastamiseks organsimi kõikidel tasanditel.)
Nõelravi (ja ka taimravi, toitumine, qi gong ning meditatsioon) võib mõjutada geenide avaldumist.
Chang kaastöötajatega selgitasid välja, et akupunkt Hegu (Li 4) analgeetiline toime inimesel on seotud 375 geeniga (2006). Inimeste erinev tundlikkus nõelravi suhtes on seotud pigem geneetiliste variatsioonidega kui psühholoogilise seisundiga (Korea, 2006).
Värsked uuringud on näidanud, et nõelravi võib vähendada oksüdatiivsest stressist tingitud kahjustusi organismis, omades seega ka antioksüdatiivset toimet.
Individuaalsete variatsioonide teadmine on oluline, sest see võimaldab rakendada tulevikus „personaalset meditsiini“ – haigetele pakutakse selliseid ravimeetodeid, mis neid kõige rohkem aitavad.
Eestis on lubatud praktiseerida nõelravi ainult erialase koolituse läbinud arstidel.
