Süsihappegaas aitab viirusel õhus elujõulisena püsida (2024)
Korralik ventilatsioon või tuulutamine vähendavad viiruse edasikandumise ohtu.
Viiruse levikut soodustab kõrge CO2 tase – see annab haigust tekitavatele viirustele justkui elujõudu juurde.
Värske õhu juurdevool ruumidesse, kus inimesi on palju ja ventilatsioon kehv, tähendab, et CO2 sisaldus õhus langeb, mis omakorda kiirendab viiruse inaktiveerimist.
Atmosfääri CO2 tase on umbes 400 osa miljoni kohta (ppm),
rahvarohkes kinnises ja kehva ventilatsiooniga ruumis võib see tõusta kuni 3000 ppm-ni,
väga rahvarohketes halvastiventileeritud ruumides võib CO2 tase ületada 5000 ppm.
Teadlaste sõnul võib sellistes tingimustes õhus püsida kuni kümme korda rohkem nakkusohtlikke viirusosakesi kui välisõhus.
Tõenäoliselt on nakkusohtlikuse vähenemise peamine põhjus viirus SARS-CoV-2 sisaldavate väljahingatud piisakeste kõrge pH. CO2 toimib happena, mis piiskadega kokku puutudes muudab pH vähem aluseliseks ja viirus deaktiveerub aeglasemalt.
Külmal ajal veedavad inimesed rohkem aega kinnistes ruumides, kus on kõrgem CO2 tase.
See avastus võib seletada paljude hingamisteede viiruste hooajalisust ja olla abiks tulevaste pandeemiate ohjamisel.
Globaalse soojenemise tõttu suureneb välisõhu CO2 tase, mis võib sajandi lõpuks ületada 700 ppm.
Isegi veidi tõusnud CO2 tase atmosfääris võib oluliselt tõsta eri viiruste leviku riski.
Postimees, 09.05.2024 (Nature Communications, Bristoli Ülikool)
Kõhuviiruse põdemise järel võib inimene teisi nakatada veel terve nädala (2019)
https://novaator.err.ee/905010/kohuviiruse-podemise-jarel-voib-inimene-teisi-nakatada-veel-terve-nadala
Käte pesemine tõepoolest aitab nakkushaiguste vastu (2015)
Kuidas kontoris nakatumist vältida (2014)
Toidud, mis võivad põhjustada peavalu (2013)
What DOES 100 calories look like (2015)
Rasvumine vähendab hallaine hulka (2021)
WHO andmeil on kaks miljardit inimest maailmas ülekaalulised, neist 650 miljonit rasvunud (kehamassiindeks 30 ja enam). Austraalia teadlased analüüsisid Ühendkuningriigi biopanga andmete alusel rasvumise ja aju hallaine mahu seoseid. Kasutati 339 309 isiku andmeid. Ilmnes, et rasvunutel oli üldiselt aju hallaine maht väiksem. Sealjuures on erineva rasvumistüübiga isikutel sama kehamassiindeksi korral hallaine maht erinev.
Nn ebasoodsa kaalutõusuga inimestel (rasv on ladestunud kõhupiirkonda ja siseelundite ümber, kaasneb suur 2. tüüpi diabeedi ja koronaarhaiguse risk) oli hallaine maht peaaegu 50 protsendi võrra väiksem kui neil, kelle kaalutõusu võiks nimetada soodsaks (rasv peamiselt puusade ümber, 2. tüüpi diabeedi ja koronaarhaiguse risk ei ole suur).
Neurobiology of Aging / Eesti Arst
https://tervis.postimees.ee/7326759/tervise-luhiuudised 31. august 2021
