Millal süüa on sama oluline kui mida süüa

Hiinlaste arvamus, et söömise aeg mõjutab oluliselt tervist, on kooskõlas nn lääne teadusega. Maksas olevate tuhandete ainevahetusega seotud geenide toime avaldumist mõjutab söömise ajastamine keha tsirkaadrütmidega rohkem, kui eelnevalt arvati.

USAs läbiviidud uuringu tulemuste järgi mõjutavad söömise ja nälgimise aeg väga oluliselt ainevahetust. See võib selgitada, miks vahetustega töötajatel on suurem kalduvus metaboolsete sündroomide, diabeedi, kõrge kolesteroolitaseme ja rasvumise väljakujunemiseks.

Time of feeding and the intrinsic circadian clock drive rhythms in hepatic gene expression. Proc Natl Acad Sci U S A. 2009 Nov 25. [Epub ahead of print].

Kaalu langetamiseks ei pea tingimata üle minema kalorivaesele toidule

www.maitsed.delfi.ee/toidutrendid/
21.10.2015

Regulaarne söömine kindlatel kellaaegadel aitab kaalu langetada hoolimata söödud kalorite hulgast, tuvastasid Salki bioloogia instituudi teadlased USAs Californias.

Ajakirjas Cell Metbolism ilmunud artikkel tutvustab 400 geneetiliselt idetntse hiirega läbi viidud katset. Katsealused jagati kahte rühma. Mõlemad rühmad said sama kalorsusega toitu, aga esimest rühma toideti aina ühel ja samal ajal kaheksa-üheksatunniste vahedega, vahendab Elutark.

See tähendas, et kui nende hommikusöök oli kell 8 hommikul, siis õhtusöök oli kell 16 kuni 17. Teisele rühmale anti samapalju süüa korrapäratult.

Eksperimendi järel kaalusid esimese rühma hiired vähem kui teise rühma hiired.
Isegi need esimese rühma isendid, kes kannatasid rasvumise all, suutsid kaotada viis protsenti oma kaalust.

Kaalulangetamise efekt töötas edasi ka siis, kui neile hakata andma kaloririkkamat toitu. Teadlased arvavad, et see efekt on seotud vähemalt 12tunnise nälgimisega iga ööpäeva jooksul ja sellega, et imetajate seedesüsteem töötab täpselt kella järgi ja kohandab end toidu kõige optimaalsemale töötlemisele.

Eksperiment tõestab, et kaalu langetamiseks ei pea tingimata üle minema kalorivaesele toidule, vaid hoopis tähtsam on täpsest režiimist kinnipidamine.

Söögikordade vahelejätmise kohutav tagajärg

tervis.postimees.ee
31. mai 2015

Ohio riikliku ülikooli teadlaste uuring näitas, et söögikordade vahelejätmine põhjustab kõhurasva ladestumist ning võib samuti viia insuliiniresistentsuse tekkeni.

«See toetab soovitust süüa kaalust alla võtmiseks sagedamini ja vähem korraga, ehkki see ei pruugi kõikide inimeste jaoks mugav olla,» ütles Ohio riikliku ülikooli toitumisprofessor Martha Belury Medical Daily’le.

«Kuid kindlasti ei tohiks söögikordi vahele jätta selle nimel, et tarbida vähem kaloreid, sest see põhjustab suuremaid insuliini- ja glükoositaseme kõikumisi ning võib kaalulanguse asemel viia hoopis suurema rasva ladestumiseni,» lisas ta.

Belury ja tema kolleegid jaotasid hiired kahte gruppi: ühe grupi toitumist piirati ja teine grupp sai toituda piiramatult. Esimese grupi hiired said esimese kolme päeva jooksul kaks korda vähem kaloreid kui teise grupi hiired, enne kui nende toidule kalorsust juurde lisati.

Kuigi piiratud toitumisega hiired võtsid esialgu rohkem kaalust alla kui piiramatu toitumisega hiired, võtsid nad kaotatud kaalu tagasi kohe, kui said jälle rohkem süüa.

Uuringu lõpuks oli mõlema grupi hiirte kehakaal võrreldav. Ent piiratud toitumisega hiired olid võtnud rohkem kaalus juurde just keha keskosa arvelt. See on võrreldav kõhurasvaga inimestel, mida seostatakse sageli insuliiniresistentsuse ning kõrgema teise tüübi diabeedi ja südamehaiguste riskiga.

Belury selgitas, et hiirte puhul oli põhimõtteliselt tegemist ülesöömise ja sellele järgneva paastumisega. Ehkki inimesed ei tee seda tingimata 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on siiski neid, kes tõepoolest söövad vaid ühe suure toidu päevas.

«Tingimustes, kus insuliin ei stimuleeri maksa, tähendab suurenenud glükoosi tootmine maksas, et maks ei reageeri enam signaalidele, mis käsivad glükoosi tootmise lõpetada. Neil hiirtel ei ole veel teise tüübi diabeeti, kuid nende organism ei reageeri enam insuliinile ja sellist insuliiniresistentsuse seisundit peetakse eeldiabeediks.»

Uuringu jätkudes kujunes hiirtel välja selline toitumismuster, kus nad pistsid oma päevase toidukoguse nahka umbes nelja tunniga ning paastusid ülejäänud 20 tundi ööpäevast. Selline õgimine vaheldumisi paastumisega põhjustas järske insuliinitaseme tõuse ja langusi, mis toob kaasa hulga ainevahetusprobleeme.

Piiratud toitumisega hiirtel täheldati suuremat põletikku organismis ning sagedasemat rasvamolekulide ladestumiseni (eriti vöökohta) viivate geenide aktiveerumist.

«Kui paisata verre rohkem suhkrut, korjavad ja talletavad rasvarakud selle rõõmuga. See teeb rasvaraku õnnelikuks, kuid see ei ole selline rasvarakk, mida me tahaks. Me tahaks kahandada neid rakke, et vähendada rasvkude,» selgitas Belury.

Üks sarnane Oregoni uurimisinstituudis läbi viidud uuring näitas, et söögikordade vahelejätmine või päevas tarbitavate kalorite hulga vähendamine võib teha ebatervisliku toidu inimese jaoks hoopis ahvatlevamaks.