Kreeka pähklid

Peotäis pähkleid hoiab rasked haigused eemal

http://tervis.postimees.ee/3935399/peotaeis-paehkleid-hoiab-rasked-haigused-eemal
Triin Ärm
6. detsember 2016

Iga päev vähemalt 20 grammi pähkleid söönud inimestel on väiksem tõenäosus potentsisaalselt surmaga lõppevate haiguste, näiteks kasvajate või südamehaiguste, tekkeks.

Selles koguses pähklite söömine vähendas südamehaiguste riski ligi 30 protsenti, vähiriski 15 protsenti ja enneaegse surma riski 22 protsenti, kirjutab Independent. Samuti vähendas peotäis pähkleid hingamisteede haigustesse suremise tõenäosust poole võrra ning ka diabeedirisk langes peaaegu 40 protsenti.

Uuringu kaasautor Dagfinn Aune tõdes, et varasemalt on uuritud pähklite mõju rasketele haigustele. Nüüd uuriti nende mõju ka teistele haigustele ning leiti, et järjepidev pähklite tarbimine mõjutas erinevate haiguste tekkeriski. Aune tõdes, et see on üsna oluline mõju nii väikese koguse, peotäie, kohta.

Teadustöös kasutati enam kui 800 000 osalejat üle maailma. Uuringus osalejad sõid sarapuupähkleid, Kreeka pähkleid ja maapähkleid. Aune sõnul sisaldavad maapähklid kiudaineid, magneesiumi ja polüküllastumata rasvahappeid. Need ained aitavad vähendada südamehaiguste riski ja alandavad ka kolesterooli taset. Ta lisas, et mõned pähklid, näiteks Kreeka pähklid ja pekaanipähklid, sisaldavad ka palju antioksüdante, mis aitavad vähendada oksüdatiivset stressi ja võivad vähendada kasvaja tekkimise tõenäosust. Teadlane tõdes, et pähklid sisaldavad küll palju rasvu, kuid neis on rohkelt ka kuidaineid ja valke, mistõttu võivad need aidata isegi ülekaalulisuse vastu.

Uurimistulemused avaldati ajakirjas BMC Medicine.

Pähklid võivad muuta tuju paremaks

http://tervis.postimees.ee/3925207/paehklid-voivad-muuta-tuju- paremaks?_ga=1.224140509.711103323.142
Triin Ärm
26. november 2016

Üliõpilaste seas läbi viidud värske uuringu järgi võivad Kreeka pähklid parandada tuju.

Tegemist oli topeltpimeda, juhuslikustatud, platseebokontrollitud uuringuga, mille käigus sõid osalejad kaheksa nädala jooksul Kreeka pähkleid kirjutab News Max. Ameerikas asuva New Mexico ülikooli toitumise professor Peter Pribis märkas, et 18 kuni 25 eluaastates tervete meeste tuju paranes katseperioodil oluliselt.

Katses osalejatel tuli süüa iga päev banaanist tehtud leiba. 16 nädalat sõid nagu iga päev kolm lõiku banaanist tehtud leiba. 8 nädalat nositi tavalist banaanileiba ning 8 nädalat sellist banaanileiba, millele taignale oli lisatud peeneks jahvatatud Kreeka pähkleid. Mõlemad banaanileivad nägid välja samasugused ning ka maitse oli üsna sarnane. Leivataignale lisati poole tassi jagu Kreeka pähkleid. Tudengite tuju mõõdeti mõlema kaheksa nädala järel.
Tuju mõõtmiseks kasutati POMS (Profile of Mood States) küsimustikku, mis on üks enim levinumatest ja aktsepteeritumatest meetoditest meeleolude uurimisel.

Pribis soovitab süüa rohkem Kreeka pähkleid, sest need ei paranda ainult tuju, vaid on tervisele ka muidu kasulikud. Teadlane soovitab süüa päevas umbes peotäie Kreeka pähkleid.
Kreeka pähklites leidub E-vitamiini, und reguleerivat melatoniini, südamele kasulikke oomega-3-rasvhappeid ning antioksüdante, mis võivad mõjutada inimese meeleolu reguleerimisel.

Uurimistulemusi käsitlev artikkel avaldati UNM veebilehel.

Milleks on kreeka pähkel mehele kasulik?

http://www.terviseuudised.ee/uudised/2016/08/19/no-title
19.august 2016

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringu andmetel aeglustab kreeka pähklite tarbimine eesnäärmevähi kasvu.

Uuring viidi läbi küll hiirte, mitte meeste peal. Samas leiti selle uuringuga, et samuti omab pähkel kasulikku mõju mitmele tuumori kasvu ja metabolismi reguleerivale geenile.

“See uurimus näitab, et kui eesnäärmekasvajaga hiired söövad sellises koguses pähkleid, mida võiks vabalt tarbida ka mees, on kasvaja areng kontrolli all,” ütles toitumisuurija  Paul Davis. “See annab lootust, et kreeka pähklid võiksid ka patsientidele kasuks tulla.”Davis ja tema kolleegid ütlesid, et uuringutulemused pakuvad lisatõendust sellele, et hoolimata oma kõrgest rasvasisaldusest on kreeka pähklid tervislikud.

Mitmed kliinilised uuringud on näidanud, et kreeka pähklite söömine vähendab südameveresoonkonna haiguste riski. Neis pähklites on nimelt palju omega-3 polüküllastumata rasvu, antioksüdante ja teisi taimseid aineid. Need andmed ajendasid USA toidu- ja ravimiametit 2004ndal aastal esimest korda tunnustama toitaine südamehaiguse riski vähendavat toimet.

Davis söötis eesnäärmevähi saamiseks geneetiliselt muundatud hiirtele terveid pähkleid. Pärast 18 nädalat leidsid uurijad, et tarbides igapäevaselt ca 68 grammi kreeka pähkleid (inimese jaoks võrdväärne kogus), on tulemuseks oluliselt väiksem ning aeglasemini arenev eesnäärmekasvaja (võrrelduna hiirtega, kes tarbivad samas koguses rasvu, kuid mitte pähklitest saaduna).

Uurijad leidsid ka seda, et hiirtel ei vähenenud mitte ainult eesnäärmevähi kasv 30 kuni 40 protsenti, vaid nende veres oli vähem ka teatud valku, insuliinisarnast kasvufaktorit (IGF-1), mida on eesnäärmevähiga palju seostatud.
Lisaks pöörasid Davis jt tähelepanu ka sellele, millist mõju avaldavad pähklid eesnäärmekasvajates olevate geenide aktiivsusele. Selleks kasutasid nad terve hiire geenikiibi tehnoloogiat ning leidsid pähklitel olevat positiivse mõju geenidele, mis on seotud kasvaja arengu ja metabolismi kontrolli all hoidmisega.

“Uuringu tulemused on paljulubavad, kuid väga  oluline oleks leida rahastust, et hinnata põhjalikult nende molekulaarse jalajäljega toiduainete mõju ka vähipatsientidele,” arvab vähiuurija Ralph de Vere White UC Davis vähikeskusest.
“Peamine on see, et mis on südamele hea – kreeka pähkel – võib olla hea ka eesnäärmele,” ütles Davis lõpetuseks.

Tsiteeritud uurimust rahastas Kalifornia kreeka pähkli komitee.
Artikkel ilmus september 2011 Meditsiiniuudistes.

Kreeka pähkel teeb halva kolesterooli kahjutuks

Kreeka pähklid pakuvad kaitset südamehaiguste vastu ja värske uuring näitas, et selle taga on nende võime takistada halva ehk LDL-kolesterooli oksüdeerumist, vähendades seeläbi tõenäosust, et ta kahjustab veresooni.

Inimesed, kes söövad palju pähkleid, elavad teistest kauem – peamiselt tänu sellele, et pähklid vähendavad ohtlike südame-veresoonkonna haiguste riski, kirjutab ergo-log.com. Toitumisteadlased teavad seda, kuid kuidas täpselt pähklid seda teevad, on siiamaani olnud saladuseks.

USAs asuva Loma Linda ülikooli teadlased proovisid teada saada, kuidas kreeka pähklid töötavad, ning korraldasid eksperimendi 16 täiskasvanuga. Osale katsealustest anti hommikul 90 grammi kreeka pähkleid, kontrollgrupile aga saiast, õlist ja munavalgust koosnev hommikusöök.

Kontrollgrupis tõusis pärast hommikusööki oksüdeerunud LDL-kolesterooli tase veres. LDL on justkui molekulaarne õlitanker, mis transpordib kolesterooli läbi veresoonte. Oksüdeerunud LDL on nagu lekkiv õlitanker. Juba väike õlileke tähendab aga seda, et veresoonte seinad peavad imama suure hulga kolesterooli ja halbu rasvu, mille tulemusena veresooned ummistuvad ja jäävad kitsamaks, takistades verevoolu.

Pärast kreeka pähklite söömist oksüdeerunud LDLi tase aga ei tõusnud. Teadlased arvavad, et vähemalt osaliselt on see nii tänu gamma-tokoferoolile, mida kreeka pähklid suures koguses sisaldavad. Analüüsid näitasid, et pärast kreeka pähklite söömist selle kaitsva aine tase katsealuste veres tõusis.

Lisaks sisaldavad pähklid katehiine. Koos gamma-tokoferooliga aitavad nad teadlaste hinnangul leevendada vabade radikaalide kahjulikku mõju, ennetades seeläbi omakorda LDLi oksüdeerumise eest. Vabade radikaalidega seotud teooria põhineb leiul, et pärast pähklite söömist oli katsealuste veres vähem vabade radikaalide aktiivsusest märku andvat ainet ning samuti oli märgata kõrgemat antioksüdatiivset toimet.

tervis.postimees.ee 16. mai.2014

Kreeka pähklid alandavad diabeedi riski neljandiku võrra

Kreeka pähklite söömine kaks-kolm korda nädalas võib alandada teist tüüpi diabeedi esinemise riski peaaegu veerandi võrra.

Ameerikas läbiviidud uuring näitas, et regulaarne pähklite söömine väikeses koguses omab tervisele olulist efekti vahendas ERRi teadusportaal ajakirja Journal of Nutrition.
Kümne aasta pikkune uuring näitas, et nende naiste hulgas, kes sõid vähemalt kahel korral nädalas 28 grammi Kreeka pähkleid, oli teist tüüpi diabeedi juhtumeid 24 % vähem kui sookaaslastel, kes pähkleid üldse ei tarbinud.
Pähklite söömine ühel kuni kolmel korral kuus alandas diabeedi riski 4 %, kord nädalas 13 % ja vähemasti kahel korral nädalas 24 %.

Kreeka pähklid sisaldavad rohkesti tervislikke rasvhappeid, mis alandavad põletikulisi protsesse ning kaitsevad organismi südamehaiguste, vähi ja artriidi eest.

Toimetaja: Rutt Ernits 05.04.2013

Kreeka pähklid parandavad sperma kvaliteeti

Hiina meditsiinis omistatakse kreeka pähklitele Neere tugevdav toime. Hiina meditsiini õpetuse järgi juhivad Neerud ka seksuaalfunktsiooni ja viljakust. Värske uuring näitas, et kreeka pähklite regulaarne tarbimine võib suurendada sperma kogust, spermatosoidide morfoloogiat, liikuvust, vitaalsust ja vähendada kromosomaalseid kõrvalekaldeid.

Walnuts improve semen quality in men consuming a Western-style diet: randomized control dietary intervention trial. Biol Reprod. 2012 Oct 25;87(4):101.

Kreeka pähklid aitavad rinnavähi vastu

Peotäis kreeka pähkleid päevas aitab rinnavähi riski poole võrra vähendada, selgub hiljutisest uurimusest.

Hiirtel, kes katse käigus kreeka pähkleid sõid, arenes kasvajaid vähem. Neil hiirtel, kelle vähk tekkis, olid kasvajad aga väiksemad, vahedab Daily Mail. «Tulemused on märkimisväärsed, kuna hiired olid geneetilised programmeeritud vähki haigestuma,» sõnas uurimisrühma juht Elaine Hardman. «Meil õnnestus vähiriski vähendada isegi geneetilise eelsoodumuse korral,» lisas ta.

Marshalli ülikoolis läbi viidud projektis vaadeldai ka dieedi mõju geenide käitumisele. Selgus, et kreeka pähklid muutsid mitme geeni toimimist, mis soodustavad rinnavähi teket nii inimestel kui hiirtel. Hardman lisas, et ka teised uuringud kinnitavad, et pähklid vähendavad vähi riski või aeglustavad selle kulgu.

Tarbija 24/ Tervis  03.09.2011

Antioksüdandi-rikkaimad on kreeka pähklid

Pennsylvanias asuva Scrantoni Ülikooli teadlaste hinnangul sisaldavad kreeka pähklid kõikide pähklite hulgast enim antioksüdante ja inimesed võiksid neid tervisliku dieedi ühe osana senisest palju laialdasemalt tarbida. Saamaks positiivset mõju tervisele, piisab vaid umbes seitsme kreeka pähkli lisamisest oma päevasele toidulauale.

Peotäis kreeka pähkleid sisaldab peaaegu kaks korda samapalju antioksüdante, kui seda on sarnases koguses teistes pähklites. Nimetatud pähklites sisalduvad antioksüdandid on 2-15 korda tugevama toimega kui vitamiin E, mis on tuntud oma tugeva antioksüdantse toime poolest, pakkudes kehale kaitset kahjulike kemikaalide eest haiguste tekke ennetamisel.

On hästi teada, et pähklid iseenesest sisaldavad rohkelt kõrge kvaliteediga valku, vitamiine, mineraale ja kiudaineid. Aastate pikkused uuringud on näidanud, et pähklite regulaarne väikesekoguseline tarbimine alandab südamehaiguste, kindlat tüüpi vähkkasvajate, sapikivide, 2. tüüpi diabeedi ja veel mitmete terviseprobleemide tekkeriski. Antud töö on esimene, kus vaadeldi erinevates pähklites leiduvaid antioksüdantide koguseid ja tüüpe. Uuringu all olid üheksat eri liiki pähklid: kreeka pähklid, mandlid, maapähklid, pistaatsiapähklid, sarapuupähklid, parapähklid, india pähklid, makadaamia pähklid ja pekaanpähklid. Kõige rikkalikumalt neist sisaldasid antioksüdante just kreeka pähklid. Seega peaksid inimesed tervisliku menüü ühe osana kreeka pähkleid senisest palju enam tarbima.

Uuringutulemused avaldati Ameerika Keemiaühingu 241-ndal Rahvuslikul Konverentsil.

Loe lisa: http://www.newkerala.com/news/world/fullnews-177418.html
http://teadus.err.ee/v/tervis/09bbd158-adb5-4db0-aaab-ba2b4d18bb0a 29.03.2011