Uus kliiniline juhend mitteradikulaarse alaseljavalu käsitlemiseks

www.med24.ee
22. veebruar 2017
Piret Rospu

Ameerika Arstide Kolleegium (ACP –  American College of Physicians) uuendas juhiseid mitteradikulaarse ägeda, alaägeda ja kroonilise alaseljavalu mitteinvasiivse käsitluse kohta esmatasandil. Esimese liini ravi peaks olema mittemedikamentoosne; selle ebaõnnestumisel peaks kaaluma NSAID-e või lihaslõõgasteid. Opioide soovitab juhend mitte kasutada.

Äge mitteradikulaarne alaseljavalu kestab üldiselt vähem kui 4 nädalat ja harilikult möödub ise. Alaäge alaseljavalu on defineeritud kestusega 4-12 nädalat ja krooniline üle 12 nädala. Üle 30% patsientidest raporteerivad püsivat alaseljavalu kuni 1 aasta pärast ägeda episoodi vallandumist.

Ükski ravimeetod ei ole uuringute põhjal teistest selgelt paremaks osutunud, kuid uued uuringud toetavad teadvelolekul põhineva stressi maandamise ja tai chi kasutamist kroonilise alaseljavalu puhul ning akupunktuuri kasutamist ägeda valu puhul. Farmakoteraapia puhul on uuemad uuringud näidanud paratsetamooli ebaefektiivsust ägeda valu korral ning toetavad duloksetiini kasutamist kroonilise valu puhul. Tritsüklilised antidepressandid ei ole aga platseeboga võrreldes paremust näidanud.

ACP annab järgnevad soovitused: enamus patsientidel ägeda või alaägeda seljavaluga läheb valu aja jooksul paremaks sõltumata valitud ravimeetodist ning neil tuleks vältida potentsiaalselt kahjulikke ja kalleid uuringuid ja ravivõtteid.

Ägeda alaseljavalu raviks tuleks esimeses järjekorras kasutada mittemedikamentoosseid võtteid nagu pindmine soojendamine (mõõdukas tõendus), massaaž, akupunktuur või lülisamba manipulatsioonid (madal tõendus). Mittemedikamentoossete võtete ebaefektiivsuse korral kaaluda NSAID-ravi või lihaslõõgasteid (mõõdukas tõendus).

Kroonilise alaseljavalu raviks kaaluda mittemedikamentoosseid võtteid nagu võimlemine, multidistsiplinaarne rehabilitatsioon, akupunktuur, teadvelolekul baseeruv stressi vähendamine (mõõdukas tõendus), tai chi, jooga, motoorse kontrolli treening, progresseeruv relaksaktsioon, elektromüograafia biotagasiside, madala intensiivsusega laserravi, kognitiiv-käitumisteraapia või lülisamba manipulatsioonid (madal tõendus). Mittemedikamentoossete võtete ebaefektiivsuse korral tuleks esimeses järjekorras kaaluda NSAID-ravi. Teise valikuna soovitatakse tramadooli või duloksetiini; opioide soovitatakse ainult esimese ja teise valiku ravimite ebaefektiivsuse korral patsientidel, kelle puhul kasu kaalub üles kahju.

Juhend ei käsitle toopilist ravi, epiduraalseid süsteid või COX-2 selektiivseid inhibiitoreid.

Soovitatakse ka kindlasti patsiente julgustada, et äge ja alaäge alaseljavalu möödub harilikult iseenesest.